Lugu 18

2017, september, Ida-Tallinna keskhaigla. Esimene sünnitus.


Rasedus läks üle 2 nädala tähtajast üle ning otsustati esile kutsuda. Sünnituspalatisse jäeti meid tundide kaupa üksi, mind lasti läbi vaadata Erasmuse tudengil, kes tegi väga suure vea ning mõõtis mu emakakaela avatust 10cm-le, lasi mul pressida 3+h.


Arst käis palatis vaid minuga riidlemas, et miks mul nii kaua aega läheb ja et miks ma nii kõvasti karjun. Teised tahavad ju ka rahulikult sünnitada! Kui ta lõpuks soostus mind läbi vaatama, selgus, et avatust oli vaid 5cm, et oleksin võinud juba tunde tagasi saada soovitud valuvaigistit ning ei oleks mingil juhul tohtinud veel pressida.


Siis tuli uus vahetus arste ning olukord muutus veidi normaalsemaks. 21h sünnitust päädis erakorralise keisrilõikega, mille pisarsilmi vastu võtsin, kuna tõesti enam ei jaksanud.


Peale sünnitust üks õde reaalselt sõimas mind, kuna imetamine oli väga valulik ja beebi ei võtnud piisavalt kaalus juurde. Kas on normaalne haiglapersonali poolt kuulda sõnu, et "mis ema sa seesugune oled, kes oma last toitagi ei suuda"? Arvestades seda, kui haavatavas olekus on naine sünnituse ajal ja peale seda, siis minuga pole terve elu nii hoolimatult ja alandavalt käitutud. Täiesti ebainimlik ning alavääristav kogemus. Sain sellest sünnitusest (ja taastumisajast) tohutu trauma, post-traumaatilise stressihäire ja ka sünnitusjärgse depressiooni.


Unistus paljulapselisest perest haihtus väga kiirelt, kuna sarnast kogemust ma enam läbi elada ei suuda. Ainuke põhjus, miks ma ei esitanud tõsist kaebust haiglale, oli see, et olin ise vaimselt täiesti ummikus omadega ega poleks suutnud kogu selle asjajamisega tegeleda.


Ebanormaalne on ka see, kuidas siiamaani suhtutakse minusse, kui vähem väärt sünnitajasse, kuna minu laps sündis keisrilõikega. Peale sünnitust olen absoluutselt igalt naistearstilt kuulnud küsimust "Mis sul viga oli? Miks sa ise ei sünnitanud?". Tule taevas appi!


Tuge või nõu toimetulekuks depressiooni ja keerulise sünnitusega ei pakkunud keegi. Kõigega pidin ise hakkama saama. Muidugi olen seeläbi tugevam inimene aga see, mis hinnaga ma siia hetkesse jõudsin.... Seda ei suuda keegi kunagi mulle hüvitada.


Pilt on illustratiivne.