Lugu 54

Mina sünnitasin Viljandi haiglas.


Olen esmasünnitaja. Tahan rääkida samuti oma loo.


Lugu siis järgmine, beebi oli sündinud, olin oma palatis koos beebiga. Väsinud, kurnatud sünnitusest. Kui samal ajal julgelt üle poole päeva käis lastearst minule pidevalt ütlemas, et on vaja teha K-vitamiini süst. Alguses ma esimese korrana ütlesin, et konsulteerin mehega ja siis annan oma vastuse. Teisel korral siis ütlesin, et me ei ole K-vitamiiniga nõus, mis oli väga konkreetselt ja viisakalt öeldud, aga siis peale seda pool päeva käis lastearst muudkui minu palatis ja korrutas, et on vaja teha K-vitamiin ja kui oluline see minu lapsele on. Ma pidevalt ütlesin, et ei soovi. Aga tema ei kuulanud seda ja käis muudkui minu palatis. Ma ise olin väga väsinud ja kurnatud.


Lõpuks ütlesin lastearstile, et minu vastus on jätkuvalt ei ja teiste inimeste soove tuleb austada. Jäin magama. Järgmisel hetkel tuli lastearst jälle minu palatisse ja pani mulle paberilehe kus on kirjas, et lapsele on antud K-vitamiin. Kuigi tegelikult ei ole antud. Ja siis ma taipasingi, et tegelikult ongi vaja teha neid protseduure, et nemad saaksid linnukese kirja, põhimõtteliselt ta kirjutas lihtsalt paberile, et K-vitamiin on antud. See oli minu jaoks veelgi väsitavam kui lasterast käis ja korrutas ja surus oma tahtmist peale.



Pilt on illustratiivne.