Lugu 69

Sünnitasin oma esimese lapse 2020.


Kuni lapse sündimiseni oli kõik enam-vähem korras. Kahjuks sain õmbluseid korralikult ning järgmisel hommikul oli maru valus liikuda. Ämmaemand tol päeval sellest ei hoolinud. Kui pidin kõndima lastearsti juurde, ütles ämmaemand:“Noh liigume-liigume, rind ette, selg sirgu ja lähme!”.


Laps nuttis palju. Ma olin emotsionaalselt nii läbi. Ma ei osanud mitte midagi teha. Nutsin. Ämmaemand astus sisse, nähes mind nutmas ütles kõva ja nö nördinud häälega :“Sina ka nutad, mis värk täna on?!”.


Kuna hommikul anti mulle natuke vale info, kui laps korraks ära viidi ning mainisin seda ämmaemandale ning samuti ka paari muud ebakõla, mis oli aset võtnud. Selle peale hakkas ta mu peale karjuma ning ütles mulle, et ma olen peast haige! Mina olevat ta päeva ära rikkunud ja palju muud. Tavaliselt on naistel raske sünnitust unustada... minul seevastu on vaja unustada see jube kogemus pärast sünnitust.



Pilt on illustratiivne.